CB — inglise keelest «Citizens’ Band» —"kodaniku laineala". See lühend tähendab "litsensita", tavakodanikele kättesaadavat raadiosidet lainealas 27 MHz. Vastavalt iga riigi seadustele on selle laineala kasutus kas minimaalselt reguleeritav või üldse reguleerimata.

Selle sagedusala seadmed kujutavad endast kaasaskantavaid, kaasasviidavaid või statsionaarsed raadiojaamasid, mis üldjuhul erinevad amatöör ja professionaalsetest raadiojaamadest madalama hinnaga ja väiksema funktsioonide kogusega (puudub telegraafside režiim, üheribamodulatsioon, repiiteri nihe, tooni ja koodi summuti, tranko moodulid jne.), tagasihoidlikumate tehniliste näitajatega, väiksema löögi- ja niiskuskindlusega.

CB kasutus

CB side kasutusala on üsna lai. See on küllaltki kindel ja kättesaadav sideviis, mis lubab siduda näiteks kauplust laoga, ladu autotranspordiga jne. CB raadiosidet võib kasutada ka väikesemõõdulisel laevastikul - kaatritel ja jahidel. Seejuures sidekaugus vee peal suureneb.

CB raadiosaatjate populaarseim kasutuse tüüp on liikuv side. Raadiosaatjad autodes lubavad inimestel kontakteeruda omavahel liikudes, saada operatiivset infot marsruuti valimisel, avariide või tehniliste probleemide korral.

Kaasaskantavate CB raadiosaatjate kasutus on veidi problemaatiline, sest CB lainealas lained on 11 meetrit ja antenni pikkus on umbes 2,7 meetrit. Kaasaskantavate raadiosaatjate antenne peab lühendama 10 kuni 20 korda väiksemateks ja see teeb sidepidamise vahemaad väiksemaks.

Peale selle välismaised kaasaskantavad CB raadiosaatjad olid üsna rasked (umbes 500 grammi), madala saatja/antenni kasuteguriga ning amplituudse mürasummuti vähese egektiivsusega. Tulemus oli see, et sidekaugus ja selliste raadiosaatjate ökonoomsus olid üsna suhtelised.

Just sel põhjusel praktiliselt kõik sellised raadiosaatjad võeti tootmisest maha. Raadiolaienalade ulatuse tõttu, 27 MHz CB raadiosaatjatel on tähtis eelis teiste litsensita kõrgema lainelalaga raadiosaatjate ees (LPD 433 MHz, PMR 446 MHz) kasutades tihedas metsas või murdmaastiku peal.

Kasutades CB raadiosaatjat on võimalik võtta ühendust tuletõrjega, politseiga, kiirabiga, avariiteenistustega. Sellisel eesmärgil on reserveeritud kanal 9C, milledel peavad kogu aeg olema valvel need teenistused.

Umbkaudne sidekaugus tüüpiliste sõiduauto/statsionaarsete ja kaasaskantavate CB raadiosaatjate vahel:
baasjaamade vahel kasutades ionosfääri - praktiliselt piiramatu, kuid kahjuks on see sideviis ebastabiilne ja sõltub väga ionosfääri seisundist. Tavaliselt õnnestub kontakteeruda nendega, kes on kaugemal, kui 1500-2000 km eemal.

• baasjaamade vahel — 30-80 km;
• baasjaama ja sõiduauto vahel — 15-40 km;
• baas- ja kaasaskantava jaama vahel — 3-10 km;
• sõiduautode vahel — 5-15 km;
• sõiduauto ja kaasaskantava jaama vahel — 2-7 km;
• kaasaskantavate jaamade vahel — 1-5 km.

Ajalugu

Aastal 1945 USA-s on olnud Kongress kodanikuraadioside teemal, millele oli eraldatud laineala 460-470 MHz. See laineala oli mõeldud selleks, et rahuldada tavakodanike sidepidamisvajadusi seal, kus mobiiltelefoni kasutus on võimatu või raskendatud. Kaks aasta hiljem ilmus Dokument 6661, kus olid fikseeritud tavakodaniku raadiosideme reeglid (CB-Radio) ning olid eristatud kaks litsensiklassi saatjate jaoks - Klass A (60 W) ja klass B (5 W). Ühiskonna reaktsioon ei olnud igal pool positiivne. Seadmed on kallid ning side linnas ebakindel.

Siis pöörati tähelepanu 11-meetrisele (27MHz) alale lühidate lainede alas, mille peal juba töötasid erinevad meditsiinilised ja tootmisseadmed. Lühikesed lained mööduvad takistustest, mis on mitu meetrit kõrged ja laiad (näiteks, majad või reljeefi väikesed ebatasasused). Nad praktilised ei hääbu metsamassiivides. Entusiastid otsustasid viia läbi eksperimente, millede tulemustel CB raadiote jaoks oli hiljem valitud laineala 27 MHz.

Aastal 1957 ilmus Dokument 11994, millega viidi D litsensi klass sisse. Seda klassi kasutatakse USA-s siiamaani. Esmane ühiskonna reaktsioon oli negatiivne, kuna amatöörlainealas 28 MHz tekkis rohkem müra ja igasuguseid segavaid faktoreid. Nendel aastatel kasutati lihtsaid seadmeid laiaribaliste regeneratiivsete vastuvõtjate ja saatjatega.

Lähiajal firmad hakkasid tootma keerulisi kuid kättesaadavaid seadmeid. 1959. oli CB-Radio arengus tähtis aasta. Siis oli registreeritud 6000 kasutajat, aastal 1961 - rohkem kui 200 000 kasutajat, 1977. a. jaanuaris - 500 000 kasutajat! Tänapäeval USA-s ja maailmas on registreeritud suur hulk CB-klube, mis seovad inimesi nende huvi järgi, üldjuhul on see DX-sidepidamine ja QSL-kaartide vahetus.

Nõukogude Liidus laineala 27 MHz oli lubatud Riigikomissiooni lubaga 30-ndal detsembril 1988. aastal. Kuid CB seadmetele Nõukogude Liidus olid seatud üsna karmid piirangud. Võimsus ei tohi ületada 0,5 W, kanalid "nullides" AM jaoks, FM jaoks olid eraldatud 10 erikanalit sammuga 12,5 KHz (nendele tingimustele vastas näiteks raadiojaam "Урал-Фермер"). Arvatavasti oli see tehtud selleks, et raskendada "illegaalset" raadiosidepidamist Nõukogude Liidu kodanike ja välismaalaste vahel. Hiljem seadmetele esitatavad nõudmised olid vähendatud ja ligendatud välismaiste CB raadiojaamade karakteristikutele.

Kasutatavad lainealad

CB jaoks põhikanaliteks maailmas on need kanalid, mis algavad sagedusest 26965 KHz ja mis on võrguga, mis jaguneb 10 KHz-le (26975 KHz, 26985 KHz jne.). Nendel kanalitel on tinglikud tähendused esimesest neljakümnendani. Seoses kasutajate arvu suurenemisega riikides on ilmunud abisagedusvõrk ja vastavad uued kanalid. Neil on samm samuti 10 KHz, kuid nihe on 5 KHz põhikanalite vastu. Esimene nende seas sai numbri 51 (26960 KHz), järgmine - 52 (26970 KHz) jne.

Hiljem olid sisse viidud diapasoonid, mis laiendasid kanalite kogust kuni 200-ni ja mõnedes riikides kuni 400-ni. Mõned tänapäeva jaamad toetavad kuni 800 kanalit.

Kasutajate mugavuse jaoks diapasoonid olid markeeritud tähtedega. Klassikaliseks peetakse markeeringut, kus põhidiapasoon on tähistatud C tähega. Kõige tihedamini esinevad sellise kirjeldusega kanalid: C9 FM või (C9E FM, C9R FM). Esimene täht ("С") tähendab diapasooni, edasi ("9") - kanali number, siis on põhi (euroopa) või abi (venemaa) võrgu mittekohustuslik märgistus ("C9R"), ning lõpus - kasutatav modulatsioon ("FM").

Modulatsiooni tüübid

CB-s kasutatakse kolme modulatsiooni tüüpi: AM (amplitude modulation, amplituudne modulatsioon), FM (frequency modulation, sagedusmodulatsioon) ja SSB (single sideband, üheribaline modulatsioon). AM ja FM kasutusel side kaugus on praktiliselt ühesugune.

FM kasutus lubab summutada enamus mürasid, mis on enamjaolt amplituudse karakteriga. AM-i kasutavad üldiselt veokijuhid (suurim CB diapasooni grupp, mis kasutab AM-i). SSB on eelistatav eriti suure kauguse puhul. Peamine takistus SSB raadiojaama puhul on vajadus signaali vastuvõtul käsitsi ja täpselt reguleerida sagedust. Ja mitte paljud raadiojaamad toetavad SSB.

Dispetšiteenistus

Igas regioonis dispetšiteenistus (päästeteenistus või analoogne oma funktsioonidest) võib asuda oma sageduse peal, kuid kõige populaarsemaks on saanud kanal C9 FM (27065 KHz). Mõnedel raadiojaamadel on isegi olemas sellele kanali kiire ülemineku funktsioon.

Kaja-repiiterid

Peale dispetšiteenistuste CB-l on ka kaja-repiiterid või "papagoid". Kaja-repiiter on statsionaarne CB raadiojaam, mille külge on lülitatud repiiterimanus, mis kordab varem saadud antenni kaudu signaali. Tänu sellele, et antenn asub kõrgel, repiiter võtab vastu signaali isegi kaasaskantavatelt või sõiduauto raadiojaamadelt linnatingimustes, ning repiiterit on kuulda linnas kümnete kilomeetrite raadiuse ulatuses.

Kaja-repiiterid võimaldavad suhelda mobiilsete kasutajatega, millede vahel on kümneid kilomeetreid. Kaja-repiiteri eeliseks võrreldes baasdispetšijaamaga on see, et ei ole vaja palgata töötajaid, kes seda peavad valvama. Kaja-repiiterid on paljudes endise NSV liidu riikides. Tavaliselt neid paigutatakse kohalikutes sõiduautoklubides.

Riiklik regulatsioon

Eestis nagu ka enamikes euroopa riikides on vabakasutusse antud 40 kanalit sagedusalas 26,965 MHz - 27,405 MHz ("E" bänd), mis on jagamisel paljude kasutajatega, nagu simpleks süsteemi puhul ikka. Lähtuvalt sellest saab korraga olla vaid 1 jaam eetris, vastasel juhul tekib "tupla" e. teineteisele peale rääkimine ja siis ei saa enam keegi jutust aru. Sellist efekti esineb sageli ülilevi ajal.

Kanalitevaheline samm põhiliselt 10 KHz, kanalite 3-4, 7-8, 11-12, 15-16, 19-20 vahel 20 KHz ja kanal 23 asub sageduselt kanalite 25-26 vahel.

Lubatud modulatsioonid on AM (A3E), FM (F3E) ja SSB (J3E) - ülemine (USB) ja alumine (LSB) külgriba ning ka CW ehk siis maakeeli morse.

Maksimaalne lubatud võimsus 4W, kuid ka Eesti poed müüvad võimendeid suurusjärgus 35-200W, nende kasutamine on iga kasutaja südametunnistuse asi.

Raadiosageduste kasutamise tingimused ja tehnilised nõuded sagedusloast vabastatud raadioseadmetele
Riigiteataja